twitter facebook email

reede, 29. november 2013

Ilmavaatlused

Paljudes maailma paikades on ilmad väga muutlikud. Inimesed, kes on elukutselt meteoroloogid, uurivad ilmastikku ja püüavad teada saada, milline võiks olla lähipäevade ilm. Oma tööks vajavad nad mõõteriistu temepratuuri, niiskuse ja õhurõhu mõõtmiseks, sest ilm on nende elementide koosmõju tagajärg.

Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit. Selle põhiosa on piiritust või elavhõbedat sisaldav toruke. Soojenedes vedelik paisub ja kerkib torukeses. Mida kõrgem on temperatuur, seda kõrgemale vedelik torukeses tõuseb.
Termomeeter

Õhuniiskust mõõdetakse kahe klaastermomeetri abil. Üht neist meetri abil. Üht neist ümbritseb märg riie, teine on kuiv. Kui õhus on vähe niiskust, aurub vesi riidelt ära. Aurumine jahutab termomeetrit ning selle temperatuur langeb kuiva termomeetri näidust madalamale. Kahe termomeetri näitude erinevus näitabki õhu niiskusesisaldust.

Tänapäeva niiskusemõõtja
Tuulelipp näitab tuule suunda. Nooleots näitab seda suunda, kust tuul puhub.

Selliseid näeb tavaliselt lennujaamades

Anemomeeter mõõdab tuule kiirust. Tiivik püüab tuult ja hakkab pöörlema. Mõõtur registreerib pöörlemiskiiruse.

Sellega saab käsitsi mõõta, kui seista kuskil õues.


Sademeid (vihma, lörtsi, lund või rahet) mõõdetakse sademetemõõtjaga, millesse kogunenud vesi valatakse pärast mõõteklaasi.
Sademetemõõtja, mis on tavapoes kättesaadav

Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Üks baromeetri tüüp on aneroidbaromeeter, millel on numbrilaud ja osuti, mis õhurõhu muutmisel hakkab liikuma. Ta mõõdab õhurõhku hektopaskalites (hPa) või millibaarides (mbar).

Autor Kalle - Äikesehuvilistest

Frondid ja madalrõhkkonnad

Front on külma ja sooja õhu eraldusjoon. Sooja frondi puhul tõrjub soe õhk külma õhu välja. Külma frondi pealetungi ajal asendab külm õhk sooja õhku. Ilmakaartidel märgitakse frondi eesserv joonega. Sooja frondi tähiseks on piki joont kulgevad poolringid ning külma frondi leppemärgiks on kolmnurgad.
Külma õhuga alasse tungiv ulatuslik soe õhumass on madalrõhkkond. Külm õhk pressib end sooja õhu alla ning lõpuks külm ja soe front kohtuvad - tekib oklusioonifront.




Pilvede vaatlemine

Ilmamuutusi on sageli võimalik ette aimata pilvede kõrgust, kuju ja värvust uurides. Piki fronti tekkivad pilved on sagedasti madalrõhkkonna lähenemise märgiks. Tavaliselt tähendab see muutlikku ilma.
Pilvede põhiliike on kümme, kuid minujaoks on kõigepõhilisemad neli järgnevat. Kiudpilved on kõrgel ja sulgjad, rünkpilved on madalamal ning näivad villatupsudena, kihtpilved moodustavad kihtidena, rünksajupilved tõusevad kõrgele kuni 15 km kõrgusele ja toovad äikest. Sageli kujutavad pilved endast kahe pilveliigi kombinatsiooni.


Topikujulised kiudpilved
Madalad rünkpilved
Ülemine osa on jäätunud ning see on äike. Rünksajupilved.
Kihtpilved, kuid ka udu käib kihtpilvede alla.

neljapäev, 28. november 2013

Äärmuslikud ilmastikunähtused

Mõnikord käitub ilm nii ootamatult, et jõuab üleilmsetesse uudistesse. Rajuilm võib põhjustada suuri purustusi ning isegi inimohvreid.

Äikesetormid

Äikesetormide ajal põrkuvad vihmapiisad või raheterad üksteise vastu ning pilvede ja maapinna vahel tekivad võimsad elektrisähvatused. Elekter "hüppab" läbi õhu maasse või teise, lähedalasuvasse pilvesse, õhk kuumeneb väga tugevasti ning paisub kiiresti. See põhjustabki pikseraksatuse ja välgu.
Valgus liigub helist kiiremini ning seepärast näemegi välgusähvatust enne müristamist. Et teada saada, kui kaugel on välk, loenda sekundeid välgu ja müristamise vahel ja saadud sekundite arv jaga kolmega ning saadki teada mitme kilomeetri kaugusel on välk.
Pildi autor Jüri Kamenik
Kaasaegne mudel äikesepilve laengujaotusest. 
Joonis: NOAA http://www.nssl.noaa.gov/primer/lightning/ltg_schematic.html

Troopiline tsüklon

Orkaanid, taifuunid ja (troopilised) tsüklonid on troopiliste tsüklonite (tormide) erinevad nimetused. Sellised tormid tekivad siis, kui õhk soojade troopikamerede kohal tõuseb ja hakkab pöörlema. Keegi ei tea päris täpselt, miks see nii on. Enamik troopilisi tsükloneid kujuneb Vaikses ookeanis ning liigub üle Filipiinide, Hongkongi, Hiina ja Jaapani. Samuti on neid palju Põhja-Austraalias ning USA lõunaosas ja Mehhikos.
Keeristormid haaravad tavaliselt umbes 500 km laiuse ala ning liiguvad umbes 15km tunnis. Tormi keskpunkti kutsutakse tormi "silmaks". Seal on täielik tuulevaikus, tormituuled pöörlevad ümber "silma". Tormiala äärtel võib tuule kiirus ulatuda kuni 120 km tunnis ning selline tuul purustab hooneid. Keeristormiga kaasnevad paduvihmad võivad põhjustada üleujutusi.
Kosmosesatelliidid võivad märgata keeristormi spiraalkujulist pilve enne, kui see maale jõuab. Aegsasti antud tormihoiatus võimaldab inimestele teha ettevalmistusi.

Orkaan pealtvaates

Tornaadod ja vesipüksid

Tornaado on umbes 0,5 km laiune pöörlev õhusammas. Tema keskmes on õhurõhk väga madal ning seetõttu imeb tornaado edasiliikumisel endasse kõike, mis teele ette jääb.
Tornaado liigub 15-50 km/h, õhk selles kuni 400 km tunnis, kuid tavaliselt ta hääbub juba umbes 20 km kaugusel oma tekkekohast.
Tornaadod on kõige tavalisemad Austraalias ja USA-s. Nad võivad tekkida kogu aasta vältel, kuid kõige rohkem on neid kevadel (USAs aprillis ja mais).

Vesipüks on tornaado sarnane, kuid tema tekib merel. Tormi keskpunkt imeb endasse merevett, taeva ja mere vahele tekib tihe udu ja pilvisus.


Pilt tornaadost aastal 2005.

Ka mina nägin täna taevas keerlemist ning londi teket, kuid maani see ei jõudnud.
 14.21 Haapsalus 28.11.2013

teisipäev, 26. november 2013

Pisike öötorm ja tsüklonite külastusretk

26.11 öö hakul tugevneb Eestis tuul. Rannikul 23m/s ja sisemaal 15-17m/s, kuid võib ka suurem olla.

Vaikselt tuleb ka külm peale, kuid enne külma tulekut külsatab meid tsüklon(27.11). See tsüklon toob 2 päevase sula ning siis jätkub külmumis protsess. Nimelt puutume kokku tsükloni ühe sooja sektoriga.
Kaasa toob see tugeva tuule ning vihma. 28.11 võib vihm asenduda lörtsiga ning pärast seda võib tulla jällegi lund.
Järjestikused tsüklonid

Hea näide kuidas meid piiravad tsüklonid. EMHI
26.11 Mitmelpool Eestis oli täna selge ilm. Seda inimetatakse selginemisefektiks enne tormi. See tähendab, et enne tormi või muud ilmamuutust laguneb inversioon ja sellega seotud pilvisus.
Ühtegi pilve. Pilt teletornist.
Satelliit näitab ka, et Eesti kohal praktiliselt polnudki pilvi.

esmaspäev, 25. november 2013

PILDID ja VIDEO: Eeltalv

24. november algas hommikul selginemisega ja sajuta. Ootamatult oli kell 13.00 taevas selge ja väljas 0'C.
Väljas ei tulnud ei lund ega lörtsi ning sai rahulikult Vasalemmast - Haapsallu sõita.
Haapsalus oli õhtul taevas täiesti selge kuid kell 22.00 tuli esimene lumi Haapsalus maha. 
Autori foto
25. november 

Kell 6.55 sadas Haapsalus jälle lund ning lörtsi sammuti. Kooli minnes oli jää olemas, kuid taevas oli läinud jälle selgeks. Terve päev kuni praeguseni on olnud üpriski selge taevas. Praegu liiguvad pilved üle Haapsalu, kuid enamasti on ikkagi selge. 

Lumi tuli ootamatult ka Tallinnas.
Tsiteerin Jüri blogist: "Ehkki tundus, et sademed jõuavad peamiselt Hiiumaale, Läänemaale ja Harjumaa lääneossa, sai ometi üks pilvekogum üsna ootamatult ka Tallinna kohal küpseks, vallandades nt Laagris tõelise lumemöllu."

Rünksajupilv Tallinna kohal.

Autor Jüri Kamenik

Autor Jüri Kamenik


Isegi sain ka pisikese video ning ühe pildi. Lumi on kindlasti üks tähtis komponent meie kliimas, kuid samas ta toob kaasa igasuguseid probleeme.

Autori foto
Video: https://www.youtube.com/watch?v=dalx-BQcx-c

teisipäev, 19. november 2013

Äikesehuviliste kokkutulek

16.november nagu oli plaanitud toimus äikesehuviliste kokkutulek/koolitus. Algul rahvast ei tahtnud tulla, kuid hiljem hakkas neid liituma foorumis ning ürituse lehel. Facebooki ja foorumiga saime kokku, et tuleb umbes 20 inimest. Päev algas pilves ilmaga kuid rongis istudes läks taevas selgeks ja päike paistis. Ilm.ee kontorisse jõudes võttis meid vastu Jüri. Sisseastudes ruumi oli juba kohal suurhulk inimesi/äikesehuvilisi. 
Esialgu alustati koolitust keemiakatsetega, mis olid väga põnevad ja lahedad. Alustades raua põlemisega ja lõpetades petrooliumiga põlevaid palle. Siis tuli see põnev koht, kus Jüri hakkas oma loengut pidama. Meile räägiti seal palju uut ning põnevat. Millistes pilvedes äike tekib, mida võib nimetada äikeseks, keravälgud ja äikesejahi muljed. 
Hästi põnev oli kuulata äikesejahi muljeid ning kuulata keravälgu kohta. Kindlasti sain ka teada, et Jüri kõige põnevamaks äikesejahiks osutus 9.august, mil oli 10 aasta tugevaim äike. Tol päeval oli kokku registreeritud minutis 1200 välku. Saime ka teada, kuidas nad ootasid peipsi teisel pool äikest, kuid äike ei tulnud, sest Peipsi järv ei lubanud üle tulla.
Kokkusaamine õnnestus ning ma usun, et kõik jäid rahule selle ajaga, mis seal oli. Paljud olid juba läinud, kuid meie neljakesi istusime ning arutasime seal veel veidi. Sellist kokkusaamist tuleb korraldada veel ning juba ongi plaan suvepaiku teha. Ootame põnevusega juba uut hooaega ning toredat tulevast talve kõigile!

Autori foto

Autori foto

Autori foto

Autori foto

Autori foto

Autori foto