Paljudes maailma paikades on ilmad väga muutlikud. Inimesed, kes on elukutselt meteoroloogid, uurivad ilmastikku ja püüavad teada saada, milline võiks olla lähipäevade ilm. Oma tööks vajavad nad mõõteriistu temepratuuri, niiskuse ja õhurõhu mõõtmiseks, sest ilm on nende elementide koosmõju tagajärg.
Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit. Selle põhiosa on piiritust või elavhõbedat sisaldav toruke. Soojenedes vedelik paisub ja kerkib torukeses. Mida kõrgem on temperatuur, seda kõrgemale vedelik torukeses tõuseb.
 |
| Termomeeter |
Õhuniiskust mõõdetakse kahe klaastermomeetri abil. Üht neist meetri abil. Üht neist ümbritseb märg riie, teine on kuiv. Kui õhus on vähe niiskust, aurub vesi riidelt ära. Aurumine jahutab termomeetrit ning selle temperatuur langeb kuiva termomeetri näidust madalamale. Kahe termomeetri näitude erinevus näitabki õhu niiskusesisaldust.
 |
| Tänapäeva niiskusemõõtja |
Tuulelipp näitab tuule suunda. Nooleots näitab seda suunda, kust tuul puhub.
 |
| Selliseid näeb tavaliselt lennujaamades |
Anemomeeter mõõdab tuule kiirust. Tiivik püüab tuult ja hakkab pöörlema. Mõõtur registreerib pöörlemiskiiruse.
 |
| Sellega saab käsitsi mõõta, kui seista kuskil õues. |
Sademeid (vihma, lörtsi, lund või rahet) mõõdetakse sademetemõõtjaga, millesse kogunenud vesi valatakse pärast mõõteklaasi.
 |
| Sademetemõõtja, mis on tavapoes kättesaadav |
Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Üks baromeetri tüüp on aneroidbaromeeter, millel on numbrilaud ja osuti, mis õhurõhu muutmisel hakkab liikuma. Ta mõõdab õhurõhku hektopaskalites (hPa) või millibaarides (mbar).
 |
| Autor Kalle - Äikesehuvilistest |
Frondid ja madalrõhkkonnad
Front on külma ja sooja õhu eraldusjoon. Sooja frondi puhul tõrjub soe õhk külma õhu välja. Külma frondi pealetungi ajal asendab külm õhk sooja õhku. Ilmakaartidel märgitakse frondi eesserv joonega. Sooja frondi tähiseks on piki joont kulgevad poolringid ning külma frondi leppemärgiks on kolmnurgad.
Külma õhuga alasse tungiv ulatuslik soe õhumass on madalrõhkkond. Külm õhk pressib end sooja õhu alla ning lõpuks külm ja soe front kohtuvad - tekib oklusioonifront.
Pilvede vaatlemine
Ilmamuutusi on sageli võimalik ette aimata pilvede kõrgust, kuju ja värvust uurides. Piki fronti tekkivad pilved on sagedasti madalrõhkkonna lähenemise märgiks. Tavaliselt tähendab see muutlikku ilma.
Pilvede põhiliike on kümme, kuid minujaoks on kõigepõhilisemad neli järgnevat. Kiudpilved on kõrgel ja sulgjad, rünkpilved on madalamal ning näivad villatupsudena, kihtpilved moodustavad kihtidena, rünksajupilved tõusevad kõrgele kuni 15 km kõrgusele ja toovad äikest. Sageli kujutavad pilved endast kahe pilveliigi kombinatsiooni.
 |
| Topikujulised kiudpilved |
 |
| Madalad rünkpilved |
 |
| Ülemine osa on jäätunud ning see on äike. Rünksajupilved. |
 |
| Kihtpilved, kuid ka udu käib kihtpilvede alla. |
